" "Libahunt" Endla näitelaval"-Päevaleht 26.10.1911
Endla uue näitelava avamiseks oli August Kitzbergi uus algupärane draama "Libahunt" valitud. Kuna sellega suuremad rahalised kulud ühendatud olivad, siis näitab valik, et uus teater oma ülesannet tõsiselt võtab ja kõige pealt tõsist, Eesti omapäralist kunsti tahab etendada [---]
Nii tüki sisu, milles palju traagikat on. Kuid ei või ütelda, et ta pealtvaatajaid rahuldanud oleks. Endla näitejuht hr. Teetsov, endine Vanemuise näitleja, oli omalt poolt kõik teinud, mis tema võimuses seisis, et tükki hästi ette tuua. Välja paistis teiste seast proua Teetsovi [---] mäng Tiina osas, aga teised näitlejad nõuavad veel tublit kooli. Iseäranis nõrk oli jaaniõhtu kujutamine, kus suurem rahvahulk ette astus. Kudas libahundi jutt suust suhu käies kasvas, kuni ta viimaks purustava raskusega süüta neiu pähe langes, see on kirjanikul paremini korda läinud, kui ta näitelaval ette kanti.
Aga üleüldse ei ole tükk kirjaniku käes õnnestanud. Rästiku tagaajamine, oravaga kõnelemine, varju mõõtmine ja muud, millega Tiina iseloomu tahetakse näidata, ei ole näitelava kohased. Hoopis õnnetu on neljanda vaatuse esimene pool, kus pime vanaema pikalt-pikalt Tammaru "sugu ja võsa" ajalugu arutab. Pealtvaataja pigistab silmad kinni ja ei kaota näidendist midagi. Ka viiendas vaatuses on vanaemal palju rääkimist, mis tükki igavaks teeb. Kuda ja mispärast Margus Tiina maha laskis, see jääb täieste seletamatuks ja arusaamataks.
- G.E.Luiga
Nii tüki sisu, milles palju traagikat on. Kuid ei või ütelda, et ta pealtvaatajaid rahuldanud oleks. Endla näitejuht hr. Teetsov, endine Vanemuise näitleja, oli omalt poolt kõik teinud, mis tema võimuses seisis, et tükki hästi ette tuua. Välja paistis teiste seast proua Teetsovi [---] mäng Tiina osas, aga teised näitlejad nõuavad veel tublit kooli. Iseäranis nõrk oli jaaniõhtu kujutamine, kus suurem rahvahulk ette astus. Kudas libahundi jutt suust suhu käies kasvas, kuni ta viimaks purustava raskusega süüta neiu pähe langes, see on kirjanikul paremini korda läinud, kui ta näitelaval ette kanti.
Aga üleüldse ei ole tükk kirjaniku käes õnnestanud. Rästiku tagaajamine, oravaga kõnelemine, varju mõõtmine ja muud, millega Tiina iseloomu tahetakse näidata, ei ole näitelava kohased. Hoopis õnnetu on neljanda vaatuse esimene pool, kus pime vanaema pikalt-pikalt Tammaru "sugu ja võsa" ajalugu arutab. Pealtvaataja pigistab silmad kinni ja ei kaota näidendist midagi. Ka viiendas vaatuses on vanaemal palju rääkimist, mis tükki igavaks teeb. Kuda ja mispärast Margus Tiina maha laskis, see jääb täieste seletamatuks ja arusaamataks.
- G.E.Luiga
"August Kitzbergi uus draama "Libahunt" "- Postimees 28.12.1911
Mida Vanemuise teatris viimasel pühal täiskiilutud saali ees esimest korda Tartus etendati, lõi paremini läbi, kui üksgi Eesti algupäraline näidend enne seda. [---]
Ja see oli kõigepäält draama lavale seadmise ja mängu arvesse kirjutada. Piinliku hoolega oli näitejuht kohe esimeses aktis kõiki väliseid mõjundid arvesse võtnud. Pime talutuba piiru valgusel, õõguvad söed koldes, tuule ja tuisu vihane vingumine ukse taga, huntide hulumine õues (viimast hääd vast isegi palju) andsivad kohe selle hirmuvärinalise elevuse, mis publikumi draama vastuvõtmiseks ette valmistab. Seda elevust suurendas õuest tulejate (majaperemehe hr Järve ja sulase hr Libene) ärev-tõsine mäng, mis selgesti selle hingelise raputuse jälgi kandis, mis nõia metsik peksmine kirikupostis elule oli kutsunud. Kui veel metajooksnud ja keeletuks kohkunud nõiatütrekene huntide hulumise all tuppa sattus, heldelt vastu võetud ja toidetult ahju pääle saadetud "ema!" kiljatas, siis langes eesriie sündmuste tõsidustest täitsa kaasa kistud inimeste silma ees, kelle juures draama saatus selle etendusega suurelt osalt juba hääs mõttes otsustatud oli.
Väga hästi mängisid järmises vaatuses metsas [---] Tiina ja [---] Mari. Nende mängu tuleb seda kõrgemalt hinnata, et mõlemad naesterahvad, nagu kuuleme, puruhaigelt näitelavale astusivad. [---] Hr Möller kui armastaja talupoiss mängis üsna hästi, püksid oleks tal vähe kindlamini jalas pidanud seisma. Ta kergitas neid iga natukese aja pärast värveltpidi. [---]
Kolmas etendus jaanitule ümber tõstis oma rahvamängudega, jaanitulega ja külanoorte nokkimisega, millele libahundiks pilgatud Tiina tundmusteplahvatus ja metsajooksmine järgnes, huvitust draama vastu järjekindlalt. Kahju, et elektrivalgus meie näitelaval puudub, muidu oleks selle vaatuse lõppu veel mõjuvamaks võinud teha.
[---]
-A.Jürgenstein
Ja see oli kõigepäält draama lavale seadmise ja mängu arvesse kirjutada. Piinliku hoolega oli näitejuht kohe esimeses aktis kõiki väliseid mõjundid arvesse võtnud. Pime talutuba piiru valgusel, õõguvad söed koldes, tuule ja tuisu vihane vingumine ukse taga, huntide hulumine õues (viimast hääd vast isegi palju) andsivad kohe selle hirmuvärinalise elevuse, mis publikumi draama vastuvõtmiseks ette valmistab. Seda elevust suurendas õuest tulejate (majaperemehe hr Järve ja sulase hr Libene) ärev-tõsine mäng, mis selgesti selle hingelise raputuse jälgi kandis, mis nõia metsik peksmine kirikupostis elule oli kutsunud. Kui veel metajooksnud ja keeletuks kohkunud nõiatütrekene huntide hulumise all tuppa sattus, heldelt vastu võetud ja toidetult ahju pääle saadetud "ema!" kiljatas, siis langes eesriie sündmuste tõsidustest täitsa kaasa kistud inimeste silma ees, kelle juures draama saatus selle etendusega suurelt osalt juba hääs mõttes otsustatud oli.
Väga hästi mängisid järmises vaatuses metsas [---] Tiina ja [---] Mari. Nende mängu tuleb seda kõrgemalt hinnata, et mõlemad naesterahvad, nagu kuuleme, puruhaigelt näitelavale astusivad. [---] Hr Möller kui armastaja talupoiss mängis üsna hästi, püksid oleks tal vähe kindlamini jalas pidanud seisma. Ta kergitas neid iga natukese aja pärast värveltpidi. [---]
Kolmas etendus jaanitule ümber tõstis oma rahvamängudega, jaanitulega ja külanoorte nokkimisega, millele libahundiks pilgatud Tiina tundmusteplahvatus ja metsajooksmine järgnes, huvitust draama vastu järjekindlalt. Kahju, et elektrivalgus meie näitelaval puudub, muidu oleks selle vaatuse lõppu veel mõjuvamaks võinud teha.
[---]
-A.Jürgenstein
"Surnud kirjaniku surematu teos. August Kitzbergi "Libahunt" Estonia teatris"- Rahvaleht 2.02.1928
[---]
Ants Lauteri lavastus oli eriti huvitav valgustuse seadelduse poolest. Esimese ja viimase vaatuse, mis on ka tegevuselt sümmeetrilised, dekoratiivne huvitavus selgus punases koldetules poolviltu ühel lavapoolel ja ämar sinirohekas helk kambri teisel poolel. Värvide mäng jättis kauni loomuliku mulje. Esimese vaatuse sünget pilti eksitas aga järgnev teine pilt, mis dekoratiivselt tuleb pidada ebaõnnestunuks. Jaanitule pilt oli sellevastu jällegi kunstiliselt nauditav, kuigi lõpuks eksitas pimedus, kuid oli vajaline meeleolu loomiseks.
Seda "Libahundi" lavastust kandsid seekord ka paremad Estonia jõud esietendusel. Kurbmängu tähtsam peaosa on Tiina, kes kehastab vabaduse aadet. Selles osas ei leidukski teist näitlejannat kui Hilda Gleser. Ta oli Tiinana täiesti teadlikult mängus, kujutas elavalt noort neiut teises pildis, oli köitev osa hiilgetipul neljandas pildis ja mõjus jällegi usutavalt suremisstseenis. [---] Lavastaja Ants Lauter näitas oma näitlejaandi vana Tammaru peremehena, mis oli temalt üsna ehtne. [---]
Ants Lauteri lavastus oli eriti huvitav valgustuse seadelduse poolest. Esimese ja viimase vaatuse, mis on ka tegevuselt sümmeetrilised, dekoratiivne huvitavus selgus punases koldetules poolviltu ühel lavapoolel ja ämar sinirohekas helk kambri teisel poolel. Värvide mäng jättis kauni loomuliku mulje. Esimese vaatuse sünget pilti eksitas aga järgnev teine pilt, mis dekoratiivselt tuleb pidada ebaõnnestunuks. Jaanitule pilt oli sellevastu jällegi kunstiliselt nauditav, kuigi lõpuks eksitas pimedus, kuid oli vajaline meeleolu loomiseks.
Seda "Libahundi" lavastust kandsid seekord ka paremad Estonia jõud esietendusel. Kurbmängu tähtsam peaosa on Tiina, kes kehastab vabaduse aadet. Selles osas ei leidukski teist näitlejannat kui Hilda Gleser. Ta oli Tiinana täiesti teadlikult mängus, kujutas elavalt noort neiut teises pildis, oli köitev osa hiilgetipul neljandas pildis ja mõjus jällegi usutavalt suremisstseenis. [---] Lavastaja Ants Lauter näitas oma näitlejaandi vana Tammaru peremehena, mis oli temalt üsna ehtne. [---]