Teoste ülesehitus
Tragöödia näidendina on ajalises järjekorras, kõik läheb kronoloogiliselt. Teosel on epiloog ja proloog ning kulminatsioon. Epiloogis saab lugeja tuttavaks Tammaru perekonnaga, mida inimesed tegid ja kuidas käitusid ning mida mõtlesid. Kulminatsiooniks on neljas stseen, kui Tiinat solvatakse lisaks ka Tammaru peremehe ja perenaise poolt ning kästakse tal majast lahkuda. Proloogis jätkuks kõik nagu vanaviisi, kuid Tammaru perekonnas on sisemiselt midagi muutunud, Tiina on neid muutnud.
Filmi sündmused on koondatud vaid mõnesse päeva jaanipäeva ümber. Metsastseenide juures toimub tagasivaade ajale, mil kõik olid noored ja said omavahel rõõmsalt läbi. Seda tragöödiat, mida lugeja saab lugedes, on filmivaatajale edasi antud läbi Veljo Tormise muusika.
Filmi sündmused on koondatud vaid mõnesse päeva jaanipäeva ümber. Metsastseenide juures toimub tagasivaade ajale, mil kõik olid noored ja said omavahel rõõmsalt läbi. Seda tragöödiat, mida lugeja saab lugedes, on filmivaatajale edasi antud läbi Veljo Tormise muusika.
Marguse roll
Näidendis on Marguse roll võrreldes Tiina omaga väiksem. Lugu jutustakse Tiina kaudu. Margusel on kandev roll. Tänu temale liiguvad ühed sündmused teisele edasi. Kui Margus valib Mari asemel Tiina, ei suuda Mari seda enam taluda (tekib armukadedus) ja sõimab Tiina jaaniku ajal libahundiks. Või kui Margus on valiku ees: kas minna kaasa armastatud naisega või kogu valida ülejäänud, turvaline külarahvas. Marguse valiku tõttu läheb Tiina üksi, mis aga toob talle kurva lõpu, kuid samas päästab hingepiinadest.
Filmis tundub aga Marguse roll olevat suurem kui Tiinal. Armastust näidatakse rohkem läbi Marguse kui Tiina. Samuti näidakse lõpukaadrites Margust kui kogu küla tervikuna. Tiinal lastakse lihtsalt metsa minna ning elu läheb edasi ilma muutusteta. Film näitab Marguse rolliga veel ka suhtumist Tiinasse lõpukaadrites. Marguse tühi pilk vaatab lihtsalt Tiinale järele, kuidas too metsa läheb. Keegi ei julge üksi oma peaga midagi mõelda, rääkimata tegudest. Minnakse rahulikult oma töödega edasi, nagu poleks midagi juhtunud. |
Libahundi küsimus
"Libahundi" peategelane, tütarlaps Tiina, kujutab ühest küljest 19. sajandi idealistlikku tüüpkuju. Teisest küljest aga kui rahva püüdluste kehastajat, kelle kaudu avaldub vabadusiha, rahva tahtmine vabaneda orjusest. Seetõttu on Tiina näidendis romantiline kuju, temas avaldub kirjaniku ideaal - uhke ja vabadust armastav inimene.
Leida Laiuse filmis on Tiina konflikt isiklikku laadi. Ent takistused, mis ei lase Tiinal õnnelikuks saada, on sotsiaalsed - seega omandab tüdruku võitlus ühiskondliku tähenduse. Film ja näidend ei ole üksühene, kuid filmski on loomulikult silmapaistval kohal peategelase karakter, tema protest esiisadeaegsesse rutiini, mõtete kinnijäämise, piiratuse ja ebausu vastu. Just need omadused muudavad Tiina tõeliseks raamatust filmi rännanud kangelaseks.
Ka tänapäeva tarbimisühiskonnas leidub sarnaseid situatsioone nagu Tiinal külarahvaga. Normide vastu eksijad satuvad ebameeldiva tähelepanu alla ja muudetakse selliseks, et nad töötaksid ühiskonna hüvanguks. See film ning ka näidend on meeldetuletuseks sellest, et elu iseärasutega on palju rõõmsam kui ettearvatavuses.
Leida Laiuse filmis on Tiina konflikt isiklikku laadi. Ent takistused, mis ei lase Tiinal õnnelikuks saada, on sotsiaalsed - seega omandab tüdruku võitlus ühiskondliku tähenduse. Film ja näidend ei ole üksühene, kuid filmski on loomulikult silmapaistval kohal peategelase karakter, tema protest esiisadeaegsesse rutiini, mõtete kinnijäämise, piiratuse ja ebausu vastu. Just need omadused muudavad Tiina tõeliseks raamatust filmi rännanud kangelaseks.
Ka tänapäeva tarbimisühiskonnas leidub sarnaseid situatsioone nagu Tiinal külarahvaga. Normide vastu eksijad satuvad ebameeldiva tähelepanu alla ja muudetakse selliseks, et nad töötaksid ühiskonna hüvanguks. See film ning ka näidend on meeldetuletuseks sellest, et elu iseärasutega on palju rõõmsam kui ettearvatavuses.