Tiina Margus Mari
Tragöödia nimitegelane taotleb võimalikult vähe, mis ei riiva õigupoolest kellegi huve. Oma isikliku õnne püüdlustega ei taha Tiina kuidagi riivata ühiskondlike suhete aluseid. Ta mõistab inimesi ja kaudselt sellega ka olustikku ainult sedavõrd hukka, kuivõrd nad temale vaenulikud on. Need vastandid- vabaduseiha ja orjapõlves elamine-muutuvad nii suureks konfliktiks ja kõik tema kahjuks.
Tiina hing on võimeline õrnemaiks tundevarjundeiks kui teiste oma: ta tunneb naudingut metsa ilust ja sõbrustab orava ja isegi ussiga. Ta on ausam ja siiram kui teised külaelanikud, kuid sellegipoolest kaitsetu laimu eest. Tiinasse koguneb viha, juba lapsena tunneb ta end solvatuna ema tõekspidamiste pärast. Aga viha ei vala ta kellegi peale välja. Ta põgeneb metsa, et seal vabaneda kogu sellest kurjusest, mis hinge on kogunenud. |
Tragöödia teine peategelane Margus ei ole otsustusvõimeline ega julge. Margusel pole pealehakkamist, et Tiina eest võidelda, teda kaitsta. Margus piinleb, aga temast ei ole armastatu saatuse leevendajat. Marguse jõuetust on draamas näha mitmes vaatuses. Teises vaatuses, kui Tiina räägib paariminekust, langetab Margus pea ja ei oska midagi vastata. Jaanitulestseenis on ta valmis jaanitulelistele kallale minema, kes ütlesid Tiinale libahunt. Kuid samal ajal laseb isal end ära viia. Neljandas vaatuses Margus vaid ahastab ja ohkab, kui Tiina kutsub ta endaga kaasa, vabadusse. Kui ta seda teinud oleks, siis oleks see tähendanud väljaastumist seadustest ja ühiskonnast, milleks aga kasvamine Tammaru õhkkonnas polnud andnud noormehele piisavalt otsustavust ja julgust. Margus ei julge loobuda oma kodust ja keskkonnast, millega harjunud, et järgneda armastatuga vabadusse. Margus ei usalda vastu minna tundmatule, ripub traditsioonide küljes ning kardab mõisat ja kirikut.
|
Tragöödia kolmas peategelane Tiina on terve loo ajal väga salalik ja saamahimuline. Ta teadis, et tal on võimalik luua ühine tulevik koos Margusega, sest on perre võetud kasulaps ning nn "puhast tõugu" orjahingeke. Mari toppis oma nina sinna, kuhu ei oleks pidanud.
Kui tahad elada, pead teadma, et ka teised tahavad elada. Kahe isiku omavaheline probleem on ainult nende omavaheline asi, mida saavad lahendada vaid isikud ise. Kolmanda poole mängutoomine suurendab vägivalda, sest ta ei saa aru inimestevahelise konflikti tegelikest (ennekõike hingelistest) tagamaadest. Nii karistatakse teenimatult üht või teist poolt, aga konflikt jääb lahendamata. Nii jäi ka Mari ja Tiina pikaajaline konflikt lahenduseta. Tuleb vaid äkiline lõpplahendus. |